Õppereis Kesk-Norrasse: NORRA AJALUGU, KULTUUR NING HARIDUS-, SOTSIAAL- JA TERVISHOIUSÜSTEEM

Väljasõit Tartust 28. juulil  kell 13.15 Vanemuise alumisest parklast, tallinlastega kohtume sadamas D-terminali ees parklas meie bussi juures kl. 17.00. Tallinki luksuslaev väljub Stockholmi kl. 18.00 . Laeval meelelahutusprogramm, õnnitleme sünnipäevalisi, laulame karaoket ja tantsime hea tantsumuusika saatel, hoogsad võistlused panevad kaasa elama ja meeleolukas keskööshow teeb tuju heaks, ilusa ilma puhul saab laevatekil nautida merre loojuvat päikest. Ööbimine B-klassi 4-ses kajutis.

Hommikusöök laevas rootsi lauas. Kl. 10.15 saabumine Stockholmi. Asume kohe teele lääne poole Norrasse. Pealinna Oslosse saabudes jalutame Bjørviki lahe kaldal asuva uhke Ooperimaja graniitkatusel ja Vigelandi skulptuuride pargis. Enam kui 600 figuuriga 212 skulptuuri on kõik täielikult Norra skulptori Gustav Vigelandi enda poolt kavandatud, kujutamas inimese elu sünnist surmani. Pargi kõrgeimas osas astmikpjedestaalil asub Monoliit. 17 m kõrgune 121-st kokkuhaakuvast inimfiguurist koosnev sammas on nikerdatud välja ühestainsast kiviplokist. Teeme ka esimese mäkketõusu Holmenkolleni suusahüppetorni juurde, nautides vaadet alla linnale. Öömaja Holmenkollenis Scandic hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök rootsi lauas. Hommikune linnaekskursioon Oslos. Norra kuulsaim ja elavaim peatänav on Karl Johans Gate. Siin asub Norra uhke parlamendihoone – Stortinget, klassitsistlikus stiilis ülikool, barokne rahvusteater – norra draama pealava. Kesklinna kohal mäel asetsev Kuningaloss on tänava pilkupüüdvamaks magnetiks. Ja selle ees seisab kuningapalee ehitaja kuningas Karl Johani ratsamonument. Raekojahoone avati linna 900. aastapäeva tähistamiseks. Selle rikkalikult dekoreeritud raesaalis antakse igal aastal detsembris üle Nobeli rahupreemiat. 17.saj.pärit Oslo Toomkirikus toimuvad kõik kuningapere tähtsündmused. Peale ekskursiooni sõidame Bygdøy poolsaarele, mis on koduks viiele muuseumile. Võimalus on külastada neist „Frami” või „Kon-Tiki“ muuseumi. Lahkume Oslost. Teel teeme peatuse väga vana, 12. saj. pärit Torpo püstpalkkiriku juures. Veidi enne Geilo ööbimispaika külastame väikeses Holi külas Prestholti kitsefarmi Hol Ysteri toidupoodi. Farmis peetakse umbes 200 lüpsikitse ja toodetakse peamiselt traditsioonilist pruuni kitsejuustu. Prestholt Geitost on saanud gouda juustude Norra mv-l lausa kahel korral kõrgeima autasu. Talupoes näeme juustuvalmistamise ruumi ja juustuladu. Meile räägib juba 6 aastat selles talus elanud eestlane ettevõtte ajaloost, arengust ja toodetest ning pakub maitsta erinevaid juustusid. Peale tutvustust on kõigil võimalus osta endale kaasa lemmikjuustu tükk, kitseliha või koguni kitsejuustust toodetud komme. Öömaja Geilo puhkemajades (6-8-sed majad, 2-4-sed toad). Voodipesu hinna sees.

Hommikusöök. Sõit üle Hardangervidda platoo, mille keskmine kõrgus on 1100 m. Platool peatume saami onnide juures ja otsime juulikuiseid lumelaike. Igaühel on võimalus ehitada endale oma kaitsetroll. Külastame Syseni tammi ja uurime põgusalt, kuidas töötab Norras hüdroelektrijaam. Ületanud mägismaa, jõuame jääajal tekkinud võimsasse püstloodis kaljuseintega Måbødaleni orgu. Seal asub ka Norra kauneim kosk – Vøringfossen, kus vesi tuhiseb püstloodis alla 182 m kõrguselt. Vaatleme koske kahelt vaateplatvormilt. Võimalus süüa lõunat (lisatasu eest). Sõidame üle Eidfjordi. Tutvume võluva vana hansalinna Bergeniga. Jalutame kuulsal Bryggeni kaipealsel. Tõuseme köisraudteega Fløyeni mäe tippu, et imetleda linna ka ülevaltpoolt. Öömaja Scandic hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök rootsi lauas. Teekonnal Bergenist mägede suunas sõidame läbi mitmetest tunnelitest ja ületame ühe Norra pikima silla – Nordhordlandsbrua ning näeme rannikuäärset loodust. Edasi liikudes näeme kõrgeid mägesid, tee kõrval kauneid fjorde ja mägijärvi. Praamisõit üle Norra pikima – Sognefjordi. Liigume edasi liustikealale. Briksdali liustik sätendab päikese käes kogu oma võimsas ja ängistavas ilus. Sügavsinine värv näitab liustiku puhtust. Jalgsimatk Briksdali liustikule ja tagasi võtab aega ca 3 tundi, võimalus sõita liustikule nn. ”trolliautoga” (lisatasu eest). Öömaja Raftevold ****hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök rootsi lauas. Jätkame sõitu mööda Norra karmi mägimaastikku. Möödume Euroopa sügavaimast, Hornindali järvest. Tunniajane praamisõit imeilusal Geirangerifjordil, kus kaljud kukuvad otse vette ca 1000 m kõrguselt, vaatleme imekauneid Seitsme õe ja Peigmehe koski. Läbime Kotkateeks kutsutava kurviderohke mägitee ja nüüd algab teekond trollialadele. Sõidame läbi Maasikaoru, kus põlde katavad suured maasikaväljad. Võimalus süüa lõunat Trollitee restoranis (lisatasu eest). Käänuline ja võimas Trollitee – kuulus turismimagnet. 950 m tõusu ja laskumist ning 11 järsku kurvi. 1 km kõrgune püstloodis ja negatiivse kaldega Trollisein. Seejärel sõidame piki Romsdali orgu. Öömaja Furuhaugli puhkemajades (2-4-sed toad). Voodipesu hinna sees.

Hommikusöök. Henrik Ibseni värssdraama „Peer Gynt“ valmis aastal 1867 ja seda peetakse kõigist norra kirjandusteostest silmapaistvaimaks. Ibsen matkas 1862. aastal Vinstrast põhjapool ja käis ka Haga talus, kus 17.sajandil elas arvatav Peer Gynti prototüüp, kütt ja luiskaja Peder Lauritsen. Vinstras lõpeb 65 km pikkune Peer Gyntveieni (Peer Gynti tee) mägitee, mis kulgeb Gudbrandsdaleni orust läänes Trettenist Vinstrasse. Sõidame Lillehammerisse, mis saavutas oma ülemaailmse tähelepanu 1994. aastal 17. taliolümpiamängude toimumispaigana, ent suusatraditsioonid ulatuvad siin juba aastasse 1206. Sellele viitab ka linna vapil olev suusataja. Nii turiste kui maalijaid on Lillehammerisse meelitanud kaunis maastik ja vapustav valgus. 1887.a. asutas hambaarst Anders Sandvig ühe suurima ja tähtsama talukultuuri muuseumi Norras – Maihaugen. Linna märkimisväärseim elanik oli kirjanik ja Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset, kes asus siia elama 1921. aastal. Norra suurim, 100 km pikkune Mjøsa järv, paikneb põllumajanduspiirkonna südames. Paljud siinsed talud on olnud asustatud juba viikingiajast alates. Hamari linn on suurim selle järve ääres. Tal on olnud kaks elu. Esimene aastail 1049 kuni 1567, mil katedraal hävis põlengus. Täna kaitseb selle varemeid klaaskuppel. 1849. aastal sai Hamar linna staatuse. Nüüd algas teine elu kultuuri-, äri- ja tööstuskeskusena. Kummuli paadi kujuline Hamari olümpiahall ehitati 1994. aasta taliolümpia uisuareeniks. Gudbrandsdalslågeni jõe ääres asuv Ringebu küla on tuntud oma püstpalkkiriku poolest. Ringebu Stavkirke pärineb 13. sajandist. Aastail 1630-31 laiendas seda ehitaja Werner Olsen, kes ehitas ümber teisigi püstpalkkirikuid. Draakonimotiividega värav pärineb algsest puitkirikust, ent altar ja kantsel on baroksed. Kongsvingeri kindluslinn Glomma jõe ääres tekkis Hannibali mässu ajal 1644. aastal, mil sinna ehitati fort, mis kasvas soliidseks kindluseks. Ülalinn paiknes kindlusevallide lähedal. Kongsvingeri kindlus (Kongsvinger Festning) on korrapäratu tähe kujuline loss 16 patareiga, vanade hoonete ja relvamuuseumiga. Lossivallidelt avaneb suurepärane vaade üle linna ja jõe Rootsi poole. Sõidame Rootsi. Öömaja Arvica Scandic hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök rootsi lauas. Sõit Stockholmi, teel lühikesed peatused. Sadamas peame olema hiljemalt kl. 16.45. Tallinki laev väljub Tallinnasse kl. 17.30. Ööbimine B-klassi 4-ses kajutis.

Hommikusöök laevas rootsi lauas. Saabume kl. 10.00 Tallinnasse D-terminali. Sõit Tartusse.