Õppereis Taani Koppenhaagenisse koos operetietendusega: KOPPENHAAGENI AJALUGU, KULTUUR NING HARIDUS-, SOTSIAAL- JA TERVISHOIUSÜSTEEM

Kogunemine Tallinna lennujaamas … kl 07.00. Otselend Tallinn-Kopenhaagen kl 09.00-09.40. (NB! Kohalikud ajad. Palun kontrollige lennuaegu paar päeva enne reisi). Roheliste põldude ja sinise mere vahel asuv Taani pealinn Kopenhaagen on Skandinaavia suurim linn, kuid on tunduvalt kodusem ja hubasem nii mõnestki väikelinnast. Tervitame linna sümbolit Väikest Merineitsit. Imetleme Carlsbergi õlletehase 50. juubeliks valminud uhkeid Gefioni purskkaevukaskaade. Edasi sõidame arhitekt Nicolai Eigtvedi projekteeritud Frederiksstadeni kvartalisse. Vaatame erinevaid objekte nn. Kuldsel teljel, mille ühes otsas on võimas Frederiki marmorkirik ja teises otsas, moodsal mõttelisel pikendusel, alles sel sajandil valminud Sundi väina teisel kaldal asuv ooperimaja. Kuldse telje keskmeks on Amalienborgi lossid, mis on juba mitusada aastat olnud kuningapere residentsiks ja külalisruumideks. Nüüd jõuame linna kõige maalilisemasse piirkonda. Kongens Nytorv (Kuninga uus väljak) on avar sadamani ulatuv barokkstiilis väljak Christian V ratsakujuga. Siit algab ka põnev ja hubane Nyhavni piirkond – linnaelanike meelispaik kanali kaldal, mis on palistatud kaupmeestele kuulunud 18. sajandi majadega, kus on palju baare ja restorane. Kuninglik teater, kus kunagi töötas ka H. C. Andersen. Kaldapealsel asub Holmeni kirik, mis ehitati 16. sajandil algselt hoopis sadama sepikojaks, ning efektse tornikiivriga börsihoone. Soovijatele lõunasöök (lisatasu eest, ettetellimisel). Külastame Rosenborgi lossi ja sealset parki (lisatasu eest, ettetellimisel). Muinasjututornikeste ja lõvidega lossi ehitas Christian IV algselt suvemajaks. Tol ajal oli see veel vaikses maakohas parkide keskel. Linna ühe kauneima pargi keskel asuvas 16. sajandi renessansslossis saame näha  kuninglikke ruume ja keldrikorrusel asuvas varakambris hoitakse imepäraseid kroonijuveele. Muuseumi algusaega loetakse aastast 1838. See on kujundatud kronoloogilises järjestuses, kus esimesed kolm ruumi kuuluvad Christina IV-le ning temaga seonduvale, edasi tuleb Frederik III ja nii edasi. Christian IV kollektsioonis on tõeliseks rariteediks sõjarüü, mida kuningas kandis merelahingus sakslaste vastu. Viimane lossi kollektsioonis ära märgitud kuningas on Frederik VII, kes 1849. aastal kirjutas alla Taani esimesele demokraatlikule konstitutsioonile ning teatas siis rõõmsalt, et nüüdsest saab ta hommikuti kaua magada. Lossi põhjatiivas olid kuninga, lõunatiivas kuninganna eluruumid. Sõit hotelli ja majutus. Väike puhkus. Sõidame ühistranspordiga ooperi juurde. Soovijatele etendus ooperiteatris kl 20.00 „Don Pasquale“ (riietus: casual). Pidulik ja meeleolukas ooper Glyndebourne’i festivali hinnatud ja värvikas lavastuses. See ehtne opera buffa peegeldab Donizetti kui helilooja elukogemust – tema muusika on tulvil elu, huumorit ja peent irooniat. Prantsuse lavastaja Mariame Clément, kes eelmisel hooajal tõi lavale suurejoonelise tõlgenduse Donizetti ooperist Maria Stuarda, toob selle sädeleva lavastuse publiku ette Julia Hanseni kaunis klassikalises lavakujunduses. Ooperis astuvad üles Taani ja rahvusvahelised solistid. Don Pasquale etendub itaalia keeles taani- ja ingliskeelsete tõlgetega, kestvus: 2 tundi 40 min ühe pausiga. Pärast ooperit sõidame ühistranspordiga tagasi hotelli lähedale. Majutus kaks järgnevat ööd ***Scandic Weber hotellis (2-sed toad).

Hommikusöök. Jalutuskäik Raekoja platsile. 1887. aastal otsustati ehitada endistele linnakindlustustele uus raekoda. Kuulutati välja arhitektuurikonkurss. Võistlusprogrammis esitati uuele raekojale mitmeid nõudeid. Raekoja arhitektiks määrati Martin Nyrop. Nurgakivi pandi 1894. aastal. Sellele järgnes pikk raekoja valmimise protsess. Soov oli luua suurepärane raekoda parimate käsitööliste ja materjalidega, aga ka arvukate kunstnikega. Läheme edasi mööda Strøgeti jalakäijate tänavat kuni Slotsholmenile, kust linn sai 11. sajandil alguse. Sellel saarel on sajandite jooksul seisnud mitu lossi. Tänapäeval asub siin Christiansborgi loss, mis on koduks Taani parlamendile, mitmele muuseumile ja lossikirikule. Jõuame tagasi hotelli. Sõidame linnatranspordiga Ooperiteatrisse. Kell 00 ekskursioon Ooperiteatris (ingliskeelne) kestab u 1 tund (lisatasu eest, ettetellimisel). Kopenhaageni Ooperimaja, taanlastele Operean, on üks kaasaegsemaid ooperimaju maailmas ja ka kallimaid ooperimaju, mis kunagi ehitatud – 2,5 miljardit Taani krooni. Hoone asub kesklinnas Holmeni saarel. See erakordne maja ehitati ainult nelja aastaga, avati 15. jaanuaril 2005. Siin on 6 lava, millest üks on meile nähtav ja teised proovide jaoks. Fuajees on kolm sfäärilist lühtrit, mille on loonud islandi kunstnik ja millede mustrid muutuvad erinevate nurkade alt vaadatuna. Kummalised skulptuurid fuajees muudavad ilmast olenevalt värvi. Hiiglaslik kullatud laega vahtraleheoranž saal mahutab kuni 1700 inimest ja on akustilise disaini meistriteos, alustades istmetest, mis ei neela helisid ning lõpetades lavaääre ja saali tagaseina vahekaugusega, mis tagab ooperilaulu parima selguse jaoks vajaliku kandumisaja. Kell 15.00 „Roosikavaler“ (riietus: casual). Straussi ooperis Der Rosenkavalier põimuvad omavahel satiir, komöödia, melanhoolia ja romantika, mida saadab lummav muusika. Lavastuse toob lavale Taani Kuningliku Ooperi kunstiline juht Elisabeth Linton, orkestrit juhatab peadirigent Marie Jacquot. Lavastus on ajastatud aastasse 1911 – see on ka ooperi esmaettekande aasta. Kunstnik Julia Hansen seab tegevuse toimuma maailmas, mida on inspireerinud Kopenhaageni ajalooline börsihoone ning Anja Vang Kragh on loonud silmapaistvad kostüümid. Ooperit esitatakse saksa keeles, subtiitrid on taani ja inglise keeles. Ooperi pikkus 4 tundi 30 minutit, kahe pausiga. Sõidame ooperimaja juurest ühistranspordiga hotelli lähedale. Õhtusöök (soovijatele, lisatasu eest).

Hommikusöök. Paigutame pagasi hotelli hoiuruumi. Vaba aeg linnas. Strøgeti viit omavahel ühendatud jalakäijate tänavat palistavad poed, kus on kõigile midagi. 1962. aastal sulges Kopenhaagen liikluseks mitmed kaubandustänavad. Nii moodustus tänavate võrgustik jalakäijatele, kus domineerib Strøget, linna külaliste meelispaik. Tihe kaupluste ja söögikohtade rida, tänavamuusikud ja kaupmehed, turistid ning asjalikud ametnikud – tühi vaikus laskub sellele tänavale harva. Soovijad saavad poodlemise asemel minna laevasõidule mööda Kopenhaageni kanaleid või külastada Taani ajaloomuuseumi. Sõidame hotelli juurest kell 13.00 transfeerbussiga lennujaama. Otselend Kopenhaagen-Tallinn kl 15.35-18.00. (NB! Kohalikud ajad! Kontrollige palun lennuaegu paar päeva enne reisi). Reis lõpeb Tallinna lennujaamas.