Õppereis Armeeniasse: ARMEENIA AJALUGU, KULTUUR NING HARIDUS-, SOTSIAAL- JA TERVISHOIUSÜSTEEM

Viljandi Koolituskeskus Vilko MÜ vahendab 18.-25. septembril  2020 reisifirma Tensi Reisid  kõikidele huvilistele 8-päevase reisi (lennuk, buss kohapeal)  Armeeniasse 

ARMEENIA  AJALUGU, KULTUUR NINGHARIDUS-, SOTSIAAL- JA TERVISHOIUSÜSTEEM

Veel 2 vaba kohta!

Kaukaasia rahvastest rääkides kiidetakse esmalt nende sooja külalislahkust, joviaalset veinikultuuri ja koduseid maitseelamusi. Kogu maailm tunneb riiki Armeenia nime all, ent armeenlased kutsuvad oma kodumaad Hajastaniks. Sõna-sõnalt tähenda see „Hajki maad“. Hajki peetakse Noa lapselapselapselapseks ja armeenia rahva esiisaks. Algupärane riigi nimi oligi Hajk, ent keskajal lisati Pärsia sufiks –stan, mis tähendab maad. Maailma riikidest esimesena aastal 301 vastu võetud kristlus on armeenlaste jaoks püham kui Ararati mägi, seega ei saa siin üle ega ümber olulisematest religioossetest vaatamisväärsustest. Siinsed iidsed kirikud ja kloostrid, kõrged mägijärved ja -jõed, majesteetlikud kaljud ja sügavad kanjonid peidavad endas tuhandeid saladuslikke lugusid. Armeenia on tänu oma väga pikale ajaloole kultuurihuvilistele tõeline maiuspala. Juba 9-6 saj. eKr oli siin võimas Urartu riik. Arvukad ajastud on riiki jätnud oma jälje, leida võib kunsti- ja arhitektuurimälestusmärke paljudest iidsetest tsivilisatsioonidest. See ei ole ainult päikese, mägede, konjaki ja aprikooside maa, vaid siinne looduse ilu on läbi põimunud pika ajaloo ja kultuuriga.


1. PÄEV

Kohtumine Tallinna lennujaamas infoletist vasakul oleva kassa juures 18. septembril 2020  kell 09.30. Lend Tallinn-Moskva kl 11.30-13.15; Moskva-Jerevan kl 16.15-20.10. Transfeer hotelli. Majutus järgnevad 4 ööd ****hotellis (2-sed toad).

2. PÄEV

JEREVAN
Hommikusöök. Oma reisi sissejuhatuseks tutvume alul Armeenia kultuuriga. Riigi ajalugu ulatub sisuliselt „aegade algusesse“. Nõnda sai tänane Armeenia pealinn Jerevan alguse 782. aastal eKr urartulaste poolt rajatud Erebuni kindluse lähistelt. Põhjalik linnaekskursioon. Sõidame mäel asuvasse Võidu parki, kus linna kohal kõrgub valvurina Armeenia ema monument. Siit avaneb vaade kogu linnale ja Ararati mäele. Hiiglaslikuks koseks kavandatud Kaskaadide kompleks, mis on modernne kunstikeskus linnas. Siin on koos nii skulptuuripark kui kunstimuuseum. Näeme Fernando Botero skulptuuri „Must kass“ ning lisaks kaunistavad parki ka teiste tunnustatud kunstnike tööd. Mäenõlval asuv Kaskaad oma massiivse valge trepiga, mida kaunistavad rohelus, purskkaevud ja veejoad on art deco versioon Babüloni rippuvatest aedadest. Vabariigi väljakul ristub mitu suurt tänavat ja avenüüd. Praeguse kuju sai väljak 1958. a. See on arhitekt Alexander Tamaniani loomingu kese Jerevanis. Ovaalse väljaku keskele on laotud traditsioonilist armeenia vaipa meenutav kivimuster. Väljakut ümbritsevad Rahvusgalerii, Rahvuslik Ajaloomuuseum ja mitmed valitsushooned on ehitatud roosast ja valgest tufist. Tuff on armeenlaste vulkaanilist päritolu rahvuskivi, mis domineerib iga ajastu arhitektuuris. Suurejooneline Ooperiteater, millest algab jalakäijate päralt olev postmodernistlik Põhja avenüü oma paljude butiikidega. Tänapäevane linnasüda on mõnus koht ajaviitmiseks – välirestoranidega pargid ja puiesteed, muuseumid ja mitmed vaatamisväärsused. Lõunasöögi paus. Teeme ringkäigu Ararati bränditehases ja degusteerime Armeenia brändit. Kui Gruusia on kuulus oma veinide poolest, siis Armeenia teeb kuulsaks brändi. Isegi Winston Churchill pöördus Armeenia brändi poole pärast seda, kui Stalin oli seda talle Jalta konverentsil tutvustanud. Jalutuskäik lahtisel turul – Vernissaazil, kust saab osta kingitusi, suveniire, ehteid ja teisi puidust, poolvääriskividest, hõbedast jm. materjalist käsitööesemeid. Õhtusöök Armeenia restoranis rahvamuusika ja traditsiooniliste armeenia toitudega. Seejärel jalutame Vabariigi väljakule „Muusikalist purskkaevu” imetlema  muusika ja värviliste tulede saatel toimuv vee-etendus.

3. PÄEV

GEGHARD – GARNI – GARNI KANJON
Hommikusöök. Suundime Kotajkhi maakonda, et külastada unikaalset koobaskloostrit Geghardi, mis kanti 2000. a. UNESCO maailmapärandi nimekirja. Geghardi kompleks asub Azati orus kaunil maastikul, mida ümbritsevad kõrged kaljud. See kitsas kuristikus asuv ja osaliselt kaljuseina sisse raiutud klooster on ilusamaid Armeenias. Pärimuse järgi oli selle asutajaks 4. saj. Gregorius Valgustaja. Tol ajal kandis pühapaik nime Koopaklooster. Siin on palju nii seina najal kui kaljusse raiutud ristikive-hatškareid. Hatškarid on traditsioonilised Armeenia mälestuskivid. Enamuses asuvad need surnuaedades, kuid mõned on pühendatud ka sõjavõitudele ja teistele kohalikele ajaloolistele sündmustele. Nad on kaetud sisselõigatud ristide, inimfiguuride ja traditsiooniliste ornamentidega. 13. saj. oli kloostri kõrgaeg ning paljude palverändurite sihtkoht, kus käidi vaatamas Püha oda, millega Rooma sõdur olla torganud ristilöödud Jeesust. Selle tõi väidetavalt koos mitmete teiste jäänustega Armeeniasse apostel Juudas Taddeus. Geghard tähendabki tõlkes Odaklooster. Kaljusse raiutud 13. saj. rajatud peakirik on erakordse akustikaga. Sõidame Garnisse, mis on üks vanimaid Armeenia asulaid. Sellele kindlustatud kohale andis nime 8. saj. eKr elanud Giarnjani hõim. Armeenia paganlik tempel rajati 1. saj p. Kr. ja pühendati päikesejumalale Mihrile. Tempel on ainus hellenistlikus stiilis mälestis Armeenias. Ehitati Armeenia kuninga Tiridates I poolt raha eest, mille ta sai külastades keiser Nerot Roomas. Peale kristluse võimuletulekut 301. a. kaotas paganlik tempel oma tähtsuse ja see jäi Armeenia kuningate suveresidentsiks. Tempel hävines 1679. a. maavärinas ning taastati nõukogude ajal. Selle ümber on näha paljude kunagi templit ümbritsenud ehitiste varemeid. Lõunasöök (hinna sees) Garni lähedases külas. Näeme, kuidas küpsetatakse traditsioonilist Armeenia valget leiba lavašši ja saame seda ka maitsta. Lavaššil on ka riituslik tähendus, mis sümboliseerib Armeenia inimeste olemust. 2014. a. arvati lavašš UNESCO maailmapärandi nimistusse. Pärast lõunasööki saavad soovijad minna matkale Garni kanjonisse (umbes 2 tundi). Seda paika kutsutakse oma imeliste vaadete tõttu Kivide sümfooniaks. Emake loodus on need basaltsambad valmis meisterdanud. Jahtuv laava tekitas üksteise kõrvale basaltsambaid, mis mitmes kohas veel painutatud ja kõverdunud. Imeline loodus. Tagasisõit Jerevani.

4. PÄEV

SEVAN – SEVANAVANK – DILIDŽAN – JEREVAN
Hommikusöök. Sõit Sevani äärde, mis on Armeenia ja kogu Kaukaasia suurim järv. Järve ümbritsevad 3000 m kõrgused mäed. Armeenia sinine pärl on olnud paljude laulude ja poeemide inspiratsiooni-allikaks. Läheme treppidest üles mäkke, kus asuvad endise 9. saj. Sevanavanki kloostri varemed. See on järve kõige pildistatuim osa, olles üheks Armeenia ikoonilisemaks maamärgiks. Idülliline pilt – koonusekujulised kloostritornid türkiissinise järve taustal sinise taeva all. Kunagi oli see patulunastuse paik. Koht, kus elasid religioonipealinnast Edžmiatsinist eksiili saadetud mungad, kes olid süüdi oma pattude eest. Julgemad võivad teha supluse järves. Sõidame läbi tunneli Sevani kuru alt läbi ja jõuame Väike-Kaukasuse mäestiku ahelike vahele. Sõit orus asuvasse Dilidžani, Armeenia ühte rohelisemasse linna. See hinnatud minaraalvee leiukoht ja kuurort on kuulus oma võluva looduse ja mõnede traditsiooniliste Armeenia arhitektuuripärlite poolest. Armeenlastel on ütlus: “Kui paradiisis on mäed, metsad ja allikad, siis näeb ta välja nagu Dilidžan.” Tänu oma kaunitele orgudele ja mäevaadetele kutsutakse siinset rahvusparki Armeenia Šveitsiks. Suurepärane kuurort hea õhuga ja mõnusa kliimaga. Uitame läbi Dilidžani ajaloolise keskuse, mööda munakivisillutisega Šarambejani tänavat, mis on palistatud traditsiooniliste kivi- ja puitmajadega, poodide, restoranide, suveniiri- poekeste ja töötubadega. Aeg lõunasöögiks. Sõit tagasi Jerevani. Taasisesesvuspäeva üritused.

5. PÄEV

KHOR VIRAP – TUSHPA VEINITEHAS – NORAVANKI KLOOSTER – KARAHUNDŽ – GORI
Hommikusöök. Sõidame mööda Ararati orgu, mida läbis kunagine Siiditee, ja jõuame Khor Virapi kloostrisse. Selle teeb majesteetlikuks juba üksi asukoht sisuliselt Armeenia rahvusliku sümboli Ararati mäe jalamil. Siit avanevad suursugused vaated Araratile ja temast umbes 1300 m madalamale Väiksele Araratile. Khor Virap tähendab armeenia keeles sügavat auku. Just niisugusesse pimedasse kohta viskas 3. saj. kristluse koidikul toonane paganast kuningas Tiridates III Armeenia hilisema kaitsepühaku Gregorios Valgustaja. Kristlaste tagakiusaja Tiridates kaotas oma mõistuse. Kuninga õele olevat unes ilmutatud, et kuningas saab terveks, kui kristlaste tagakiusamine lõpetatakse ning Gregorios vangist vabastatakse. Ainult tema võib oma palvetega kuninga päästa. Nõnda juhtunudki, mille eest kuningas laskis ennast ja kogu riiki maailmas esimesena kristlusesse ristida. Gregoriosest sai Armeenia kiriku esimene ajalooliselt kindlaks tehtud juht – katoolikos. Armeenlased on selle üle väga uhked, et nad on sisuliselt maailma esimene kristlik maa. Just seepärast ongi Khor Virap populaarne sihtkoht Armeenias, sest siia oli vangistatud 13 aastaks nende kaitsepühak Gregorius Valgustaja. Külastada saab ka maa-alust vangikoobast. Muide, Armeenias väljutakse kirikust selg ees, sest muidu arvab jumal nagu pööraks inimene talle selja. Armeenlaseed ütlevad: “Vein on pudelisse pandud luule.“ Külastame Tushpa veinitehast, degusteerime Armeenia veine ja sööme lõunasööki (hinna sees). Sõidame imetlusväärsete punaste kaljude vahel kitsas kanjonis asuvasse Noravanki kloostrisse. Tänu oma unikaalsele asukohale ja arhitektuurile on see üks ilusamaid Armeenia kloostreid. Klooster ehitati kohalikest kividest ning sulandub seetõttu ideaalselt punaste kaljude taustaga, mis omakord on kontrastiks sinisele taevale. 13. sajandil rajatud Noravanki ehk tõlkes Uus klooster oli pikka aega Armeenia spirituaalseks ning kultuuriliseks keskuseks. 13.-14. sajandil sai klooster Sjunikhi piiskopi residentsiks ning seetõttu ka peamiseks religiooni- ja kultuurikeskuseks Armeenias. Ületame Vorotani kuru (2344 m). Külastame Karahundži (Rääkiva kivi) arheoloogilist paika. Seda kutsutakse ka Zorats Karer ehk Kivide armee. See kuni 6000 a. vanune mälestis katab 7 ha suuruse ala ning siin asub 223 suurt püstist basaltkivi, mis on 0,5-3 m kõrgused ja millest mõnedel on ka vaateavad. Arvatakse, et see oli astronoomiline observatoorium, nö Armeenia Stonehenge. Kivid on paigutatud maapinnal ringide ja silmuste kujuliselt. Umbes 70 kivi on augustatud sõrmejämeduste aukudega. Selle paiga ehitajatel olid ilmselt sügavad teadmised astronoomiast, sodiaagist ja kuufaasidest, lisaks ehk ka austus tähtede, näiteks Siiriuse, vastu. Sõit Gorisse. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).

6. PÄEV

KHNDZORESK – TATEV – JEGHEGISI ORG – SELIMI KURU
Hommikusöök. Soovijad saavad teha väikse matka (edasi-tagasi kokku umbes 1,5 tKhndzoreski koobasküla juurde. Minnes üle 2012. a. avatud 160 m pikkuse ja 63 m kõrgusel kurstikku ületava rippsilla jõuame 1000-aastasesse koobaskülasse. Umbes 400 looduslikku ja inimkätega tehtud koobast asub Khor Dzori (Sügava kuristiku) järsul nõlval. 19. saj. lõpus oli see suurim küla Ida-Armeenias. Veel 20. saj. alul elas seal 8300 inimest. Siin oli kaks kirikut ja kolm kooli. Koobastes elati kuni 1950-ndate aastateni, mil elanikele rajati uus küla. Kuristiku põhjas asuvad 17. saj. pärit Püha Hripsime kiriku varemed, mille lähedal on Armeenia rahvuskangelase Mkhitar Sparapeti haud. Halidzori külast sõidame „Tatevi tiibade“ nimelise köisteega üle Vorotani jõe kanjoni mäel asuvasse, ühte imetlusväärsemasse ja muljetavaldavamasse kohta Armeenias, 9. sajandil rajatud Tatevi kloostrisse. „Tatevi tiivad“ ehitas Šveitsi firma ning see on kantud ka Guinessi Rekordite raamatusse. Muinasjutuline Tatevi klooster ja kindlus on ehitatud basaltplatoole Vorotani kanjoni servale. Klooster nimetati apostel Juudas Taddeuse jüngri Eustateuse järgi, kes oli jutlustaja ning suri märtrisurma. Tema nimest kujunes Tatev. 14. ja 15. sajandil võõrustas Tatevi klooster Armeenia ühte tähtsaimat keskaja ülikooli, Tatevi ülikooli, mille õpilased andsid oma panuse Armeenia kultuuri ja usutunnistuse säilitamisele Armeenia ajaloo ühel segasemal ja keerulisemal ajastul. Sõit Jerevani. Majutus 2 järgnevat ööd ****hotellis (2-sed toad).

7. PÄEV

Hommikusöök. Vaba päev Jerevanis. Võimalus külastada muuseume. Hrazdani jõeoru kõrgel kaldal kaukaasia stiilis majas asub ekstsentrilise filmirežissööri ja kunstniku Sergei Paradžanovi muuseum. Tema elu ja loomingut käsitleb väljapanek, mis sisadab üle 250 töö (maalid, fotod ja kollaažid). See suudab oma kirevuse ja vaimukusega ära võluda ka kõige minimalistlikuma maitsega kunstihuvilise. Matenadaranis on üks suurimaid käsikirjade ja raamatute kogusid maailmas, üle 17 000 manuskripti, mõned isegi enam kui 1500 aastat vanad, ja 300 000 arhiividokumenti. 1997. a. kanti see UNESCO maailma mälu registrisse. Hoone ees asub armeenia tähestiku looja Mesrop Mashtotsi kuju. Armeenia Rahvusgaleriis on suur kogu Armeenia ja Vene kunstnike töid.

8. PÄEV

Hommikusöök. Transfeer lennujaama. Lend Jerevan-Moskva kl 11.10-13.10; Moskva-Tallinn kl 18.05-19.50 Reis lõpeb Tallinna lennujaamas.

MAKSUMUS: 1110 €    Kui ühest asutusest/perest vähemalt 2 osalejat, siis soodustus 2 %. Kui  4 osalejat, siis soodustus 3 %. Tasumine Vilko koolitusarve alusel. NB! Koolitusest loobumise korral võimalik raha tagasi saada  vaid sel juhul, kui on reisijal endal sõlmitud varem kindlustusfirmaga eraldi reisitõrkekindlustus (lisaks tervisekindlustusele).

HINNA SEES:

  • lennupiletid Tallinn-Jerevan-Tallinn
  • lennujaamamaksud 210 €
  • öömajad *** ja ****hotellides koos hommikusöökidega (2-sed toad)
  • lõunasöök 3. päeval
  • veinide degustatsioon ja lõunasöök 5. päeval
  • transfeer lennujaam-hotell-lennujaam
  • kohapealne buss ringreisiks
  • kohalik litsenseeritud giid
  • armeenia keelt oskav giid-reisijuht Elen Terras  ja eestikeelsed ekskursioonid
  • Väljastame koolitustõendi (8 AT) vastava ajaloo- ja kultuurikoolituse läbimise kohta.
  • Reisi korraldus: reisifirma AS Tensi-Reisid- Ülikooli 4    51003  Tartu, reg. nr. 10323031, MTT: TRE000084

LISATASU EEST

  • ühese toa juurdemaks 160 €

NB! Palun kõigil teha kindlasti  ise juurde ka tervisekindlustus ja soovitavalt ka reisitõrkekindlustus.

Armeenia on Eesti kodanikele viisavaba!

Lendudel teenindab Aeroflot. Pardal pakutakse tasuta einet ning karastusjooke. Lennukisse on lubatud kaasa võtta 23 kg tasuta pagasit. Lisaks võib salongi võtta käsipagasi, mille maksimummõõtmete summa on alla 115 cm ja kaal kuni 10 kg. Pagasireeglid: https://www.ecaa.ee/et/reisimine-ohutus-lennundusjulgestus/mida-ei-tohi-reisile-kaasa-votta

NB! Jerevani lennujaamast ei saa veine ega muid jooke kaasa osta, sest tuleme kolmandast riigist ja turvakontroll konfiskeerib kõik vedelikud. Veinid tuleb osta enne ja panna äraantavasse pagasisse.

KAASA: EV pass, mis peab kehtima vähemalt 6 kuud peale reisi lõppemist. Mugavad jalanõud, ujumisriided.

NB! Pühapaikade külastamisel peavad olema kaetud põlved ja õlad (nii naistel kui meestel).

Hind ei sisalda sissepääsupileteid muuseumidesse ja teistele tasulistele objektidele.

 

Soovijatel palun registreerida kuni  15. märts : E-post: gunnar@vilkokool.ee   või mob 52 68 031

 

Mõningad hinnad, tasumine kohapeal (2019. a. andmetel, võivad muutuda sõltumata reisikorraldajast):

Sissepääsud programmiga seotud paikadesse:

Ararati bränditehas, Garni tempel, Tatevi köistee (kokku) 10 500 AMD

Lisaks soovi korral külastatavad paigad:

Sergei Paradžanovi muuseum 700 AMD
Matenadaran 1000 AMD
Armeenia Rahvusgalerii 800 AMD

Armeenias on kombeks jätta jootraha kohalikule giidile ja bussijuhile, selleks võiks arvestada 18 €.

Armeenias kehtib kohalik raha dramm, mida saab kohapeal vahetada eurode eest.
1 € = 572 AMD